Jõulupudingu tegemine

Kui ma päris esimest korda siin Iirimaal jõulupudingut maitsesin, tunnistan ausalt, kadus mul isu selle järgi päris pikaks ajaks. See oli poest ostetud üsna vänge, ülimagus ja lääge kraam. Keel jäi pärast selle söömist suulae külge kleepuma ja see kujundas minu suhteliselt mageda arvamuse nende kuulsa jõulumagustoidu suhtes nii kauaks, kui sain proovida seda päris kodust jõulupudingut. Alles siis hakkasin rohkem uurima, kuidas seda tehakse ning mõistma, miks jõulupuding nii erilise tähendusega on. Hoolimata lihtsatest koostisainetest ei ole jõulupuding mingi niisama lihtne magustoit - selle valmistamine võtab palju aega ja selle valmimine veel omakorda oluliselt kauem. See on natuke nagu juustu või veiniga - mida kauem seisab ja mida rohkem pudingule küpsemis- ja valmimisaega anda, seda parem ta tuleb. Seega kõige esimene maitsva jõulupudingu saladus on varane valmistamine ja sellepärast paljud teevad siin oma pudingud juba oktoobris valmis, et pudingule kohe pikalt seda nn valmimis- ja küpsemisaega anda. Aga ametlikult on pudingu valmistamise päevaks üks pühapäev enne esimest adventi ja seda nimetatakse "kokkusegamise pühapäevaks" - Stir-up Sunday. 
Teine maitsva pudingu saladus on muidugi hea retsept ning head ja kvaliteetsed koostisained. Niisugust asja, nagu üks autentne jõulupudingu retsept, olemas ei ole - igal perel on oma retsept, mida on põlvest põlve edasi antud ja mõned peavad seda koguni oma perekonna saladuseks. 
Jõulupudingu tegemine on omamoodi rituaal, millest võtavad osa kõik perekonnaliikmed. Nimelt saab iga pereliige võimaluse pudingut enne küpsetamist segada, soovides samal ajal siis oma salasoovi, mis peaks täide minema.  Selle traditsiooni on ilmselt tinginud vajadus kõik koostisained väga hästi ja korralikult läbi segada - kolmas maitsva jõulupudingu saladus! Samas seob see rituaal paljude mälestustega ja kes vähegi on oma lapsepõlves koos oma ema või vanaemaga ja kõigi õdede ja vendadega jõulupudingut seganud, räägivad sellest kui mingist väga erilisest ja soojast mälestusest. Seega jõulupudingus kahtlemata on oma vägi ja maagia. Hoolimata sellest, et tänapäeval on paljud oma taljejoont jälgides selle vana hea jõulumagustoidu millegi kergema vastu vahetanud, on siiski ka palju neid, kelle jaoks jõulupuding kuulub lahutamatult jõulude juurde.
Pärast 12 Iirimaal elatud aastat otsustasin seekord ka oma "käe valgeks" saada ja üks korralik kodune jõulupuding valmis teha. Ma ei tea, kui korralik ta muidugi saab, sest täiesti ilmne - hea jõulupudingu esimest reeglit ehk varast valmistamist vähemalt oktoobris ma juba eiran. Minu puding sai kokku segatud paar päeva pärast seda nn "kokkusegamise pühapäeva", mis on ka veel täiesti õige aeg pudingu tegemiseks. Aluseks valisin Myrtle Allen'i retsepti, mida siin ka teile jagan juhuks, kui kellelgi tekib tahtmine järgi proovida. Mainin veel seda, et Myrtle Allen on iirlastele umbes sama, kes on eestlastele Salme Masso. 

Koostisained:

175 gr ploomirasva ( so veise siseelundite ümbert saadud rasv, mille võib asendada ka võiga)
175 gr suhkrut
200 gr värsket saiapuru
225 gr korinte 
225 gr rosinaid 
110 gr tsitrusviljade sukaadi 
1-2 tl vürtsisegu (inglise keeles mixed spice, mille koostisaineteks on kaneel, jahvatatud nelk, ingver, muskaatpähkel, köömen, kassia ja koriandriseemned)
näpuotsaga soola
2 spl jahu 
50 ml küpsetatud õuna viljaliha
3 muna 
50 ml iiri viskit

Minul juhtus rosinatest natuke puudu tulema ja nii sai puudujääv osa korintidega asendatud. Samuti panin 2 spl jahu asemel 1 spl jahu ja 1 spl jahvatatud mandleid ning lisasin omaltpoolt kogu kupatusele veel ühe värske apelsini riivitud koore.

Alustuseks segasin hommikul kokku rosinad, korindid, sukaadi ja viski ja jätsin selle kõik õhukindlalt köögikile alla terveks päevaks seisma. Vahepeal küpsetasin ahjus paar suuremat õuna ja jätsin need ka jahtuma.
Õhtul segasime pudingu kokku järgmiselt: kõigepealt saiapuru suhkru, ploomirasva, vürtsisegu, jahu, jahvatatud mandlite, näpuotsatäie soola ja eelnevalt küpsetatud õunte viljalihaga. Siis lisasime sellele viskiga segatud rosinad, korindid ja sukaadi, misjärel muudkui segasime ja segasime nii, et kõik said lausa mitu korda segada. 

Kõige lõpuks lisandusid lahtiklopitud munad ja jälle pikk ja põhjalik segamine. 

Pärast segamist jagasin segu kahte kuumakindlasse anumasse, kuna tegin kahekordse portsu - üks u 1,8 liitrine ja teine veidi väiksem. See kõik jäi ööseks rätiku alla hommikut ootama.

Hommikul lõikasin küpsetuspaberist ketta pudingule katteks ja surusin selle kergelt pudingule peale, et puding oleks ilusti kaetud. Siis katsin anuma kahekordse kihi köögifooliumiga ja kahekordse kihi küpsetuspaberiga ning sidusin nööriga õhukindlalt kinni. Panin poti põhja tagurpidi taldriku, selle peale anuma pudinguga ja lisasin vett parasjagu nii palju, et pudingu anum oli natuke rohkem kui poolest saadik vees. Ja siis läks aurutamiseks - tunde ja tunde... Aurutama peaks 8-10 tundi. Vesi ei pea koguaeg tugevalt podinal keema, vaid madalal kuumusel niimoodi kergelt. Ja oluline on iga tunni aja tagant korra silm peale visata ning kuuma vett vastavalt vajadusele aina juurde lisada, et kõik kuivale ei keeks.

Seega hommikul alustatud aurutamine lõppes alles õhtul. Lõpuks tuleb siis anumad veest välja tõsta, kõik paberid ja fooliumid pealt ära võtta ning puding maha jahutada. Mina lisasin kuumale pudingule enne jahtuma jätmist ühtlaselt peale veel mõned teelusikatäied viskit, mis kenasti sisse imbub ja panin pudingule jahtumise ajaks peale veel vaid selle ühekordse ketta küpsetuspaberit, et puding liigselt ära ei kuivaks. Kuum puding lõhnas muidugi A-B-S-O-L-U-U-T-S-E-L-T imeliselt!!! Värv oli suht sama, mis enne aurutamist, aga puding pidi tumedamaks muutuma seistes. Seega mida pikem seismisaeg, seda tumedam ja ilusam puding.

Järgmisel hommikul katsin jahtunud pudingud uue puhta küpsetuspaberiga, lisasin jälle paar kihti köögifooliumi ja paar kihti paberit, sidusin nööri ümber ja nägemist - kuiva ja jaheda köögikapi tagumisse nurka omaette valmima. 

Kuni selle päevani, millal on plaanis jõulupuding magustoiduna lauale serveerida. Sel päeval tuleb pudingut veel samamoodi 1-2 tundi aurutada ja siis serveeritakse kuumalt. 
Puding keeratakse kummuli vaagnale. Selle peale pannakse kaunistuseks väike iileksi oksake. Ümber valatakse brändit või viskit ja süüdatakse põlema. Pudingut süüakse brändivõi, vaniljekastme või suhkruta kergelt vahustatud vahukoorega. 

Loodetavasti tuli mu puding hästi välja ja mul õnnestub seda sama kenasti ja suurejooneliselt serveerida. Pilte valmis pudingust loodan siia blogisse siis pärast jõuluõhtusööki lisada.