Pärjategu

Jõulupärja tegemine on minu jaoks natuke ka selline maagiline tegevus. Mäletan, kui kunagi Tallinnas veel elasin, sai sellest jõulueelsest pisut närvilisest ja ostusaginas linnast nädalavahetuseks vanematekoju pagetud. Seal metsaminek... Detsembrikuu pärastlõunane suht kiirelt hajuv päevavalgus, männimetsa lõhn ja talvine vaikus lõid sellise veidi müstilise atmosfääri, kus metsahaldjatega kõva häälega kõnelusi pidada tundus täiesti normaalne. Kogu vajamineva materjali nagu sammal, oksad, käbid jm korjamine. Siis sellest talvekargest jalutuskäigust värske ja valgustununa koju jõudmine ja pärja tegemine. See, mis sellest kõigest sünnib, ei ole ainult ust kaunistav jõuluehe. Sellel pärjal on siis juba hoopis teine tähendus. Sellesse ringi (ring ta ju on) on koondatud kogu sinu vägi, mõtted, ehk soovidki. See on saanud õnnistuse kõigilt neilt loodusvaimudelt, kelle käest kogu see kraam välja sai kaubeldud. Mõelge, millist energiat see võib kanda ja koondada! Seega - looge armastusega!

Iirimaal sai minu uueks ametiks florist. Väljaõppe sain ühelt siin tegutsevalt ja mitut lillepoodi omavalt hollandi floristilt. Nii kaua, kui lastega koduseks jäin, tema juures töötasingi, mis andis mulle võimaluse selles vallas oma loovust arendada ning uusi tehnikaid ja nippe juurde õppida.
Et mulle jõulupärgasid väga meeldib teha, siis sai sellest minu jõuludeaegne hobi. Paraku, sai igal jõulude ajal neid pärgasid ikka aina rohkem ja rohkem. Nii palju, et neid endale ja kõigile naabritele ning sõpradele ja tuttavatele juba aitas küll. Siis sealt edasi hakkasin neid kohalikul jõuluturul müüma. Siit mõned minu enda lemmikud:

Tegelikult on neid enamgi veel ja näha saab neid Facebooki lehel Sofia's Christmas. Või sirvi kataloogi Sofia's Christmas Catalogue, mis sündis koostöös fotostuudioga Bara A. Photography.

Mõistagi sai siis kogu sellest pärjategemisest kui maagilisest tegevusest kõigi looduses käikude ja muuga vahepeal pigem loominguline ja kunstiline tegevus.

Täna tegin enda uksele selle aasta jõulupärja. Ja algas see protsess ühe mõnusa jalutuskäiguga loodusesse. Ehk siis olen ringiga taas looduse ja maagia juures :) Kui vahepeal tegin pärgi paljude suuremate ja väiksemate detailidega ja jõulukaunistustega ning katsetasin erinevate materjalide ja värvidega, siis endale eelistasin teha lihtsa ja loodusliku. Männi- või kuuseoksi siinkandis vabalt loodusest korjata suurt ei ole, küll aga leidub elupuid. Nii sai korvike materjali täis ja ülearugi. Ainsaks ehteks rohelisele pärjale sai pitsiga kombineeritud lint. Kas pole mitte tõsi, et lihtsuses peitub ilu!?

Oksi jäi pärjast ülegi. Kuna need kõik on puult kenasti küsitud, siis ei kõlba ju midagi aianurka niisama visata. Aga mida ma nendega teen, sellest juba järgmises postituses.